Aasta-aastalt jääb tööle kandideerijaid üha vähemaks ja sageli on sihtotsing ainus võimalus leida üles need inimesed, keda vajatakse.

Kriisid jagunevad kolmeks: enda tegevusest tulenev, pahatahtliku ründe tagajärjel tekkinud ja regionaalne või globaalne kriis. Kuigi kõik loetletud olukorrad on olemuselt erinevad, tekitavad nad sellest hoolimata ettevõttele majanduslikku kahju.

„Ma julgen esineda küll, kuid mind ei võeta tõsiselt.“ Kui ma kirjeldan järgmist esinejatüüpi, kas leiad endas sarnaseid jooni?

Tagasilööke peetakse sageli pigem väärtuslikuks õppetunniks, kui elu paratamatuks osaks või ära kannatada tulevaks tüütuks ebameeldivuseks, ent see ei pruugi nii olla.

Rändamine on vanem kui töö ja sõjad. Enne igasuguste efektiivsusmudelite ja juhtimisstrateegiate tekkimist rändasid suured juhid oma inimestega lihtsalt mööda maailma ringi.

Andmetel on väga suur potentsiaal, mis enamikes ettevõtetes on jäänud kasutamata. Pannes andmed rääkima on võimalik tagajärgede vaatamise asemel saavutada hoopis tulemused, räägib Äripäeva Akadeemia ärianalüütika koolitaja Andres Kukke.

Aasta lõpp on paljudele ettevõtetele tihedate läbirääkimiste perioodiks. Üüri- ja tarnelepingud, sisseostetavad tugiteenused - paljudel juhtudel on just aasta lõpp see aeg, mil on vaja selgitada, kas ja mis tingimustel jätkata senist koostööd või leida uusi partnereid. Mida seejuures teha ja mida vältida? Järgnevalt annab Äripäeva Akadeemia argumendi- ja läbirääkimiste koolitaja Siim Vahtrus viis mõtet, kuidas saavutada argumenteerimise läbi paremaid kokkuleppeid.

Teisipäeval toimus Äripäeva koolitajate tunnustusüritus, kus mustkunstitrikkide saatel pälvisid tunnustuse parimad koolitajad.

Ma olen alati teadnud, et ma tahan olla juht. Päev, kui minu ametinimetusele lisandus juhi tiitel, oli minu jaoks üks äraütlemata uhke päev. Olen koguaeg teadlikult selle nimel tegutsenud, et sinna jõuda. Päev, kui üks minu meeskonnaliikmetest väljendas selgelt pettumust, et minust oli saanud selle osakonna juht, oli päev, kus ma hakkasin kahtlema… kõiges. Kuidas ja kas ma üldse kunagi selle inimese enda poole võidan? Äkki keegi ei võta mind selles rollis tõsiselt? Mis siis, kui mulle meeldib idee juhiks olemisest, aga rolli ennast ma välja kanda ei suuda?

Viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keeruliseks – äritegevus on soiku jäänud ja paljud sõltuvad ellujäämisel vaid valitsuse otsustest. Sellest tulenevalt on teravalt päevakorda kerkinud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus, mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele ning tulude-kulude analüüsile.

Kas heaks esinejaks sünnitakse või on see oskus omandatav? Tõde on see, et me kõik esineme palju rohkem kui esmapilgul arvame – lisaks suurtele auditooriumidele on ka väikeses vestlusringis veenvalt mõjumine väga oluline.

Roonemaa sõnul käib tehnoloogia areng hüpete kaupa. Kevadel tegid kõik koos läbi esimese suurema hüppe, peagi algab ka teine, arvas Geenius.ee toimetaja Henrik Roonemaa.

Raamatupoodide riiulid on umbes lektüürist, mis kirjeldavad enesejuhtimist kui võlukeppi, mille abil nii enda kui ka oma meeskonna sooritust parandada. Ometi põlevad väga paljud juhid heleda leegiga. Oma energiat põletatakse varuakude arvelt, rihtides alateadlikult ülekuumenemist, teisisõnu kapitalistliku ühiskonna populaarseimat trendi – läbipõlemist.