Liis on Äripäeva Akadeemia müügijuht, kes juhib müügimeeskonda ja hoolitseb selle eest, et töö sujuks ja tulemused tooksid rõõmu.

Äripäeva Akadeemia kutsus juba eelmisel aastal endale külla HR Seltsi ja nii leidiski 17. jaanuaril aset „Uus Eesti HR-is“ liikmete kohtumine Äripäeva kontoris. Kokku tuli 40 personalivaldkonna praktikut ja entusiasti ning õhtu veedeti inspireerivaid esinejaid kuulates ning omavahel

Kogusin kuraditosina jagu arenguvestluste n-ö kolelugusid. Neid tasub lugeda väikese huumoriga, et optimismi hoida.

Juba nii tuttavad on olukorrad, kus organisatsiooni sisemine bränd on tugev – ettevõtte sees tehakse töötajate heaks väga palju tegevusi, kuid seda pole komplektse väärtuspakkumisena töötajatele esitatud ning veel vähem pole seda väljapoole kommunikeeritud. Praegune tööjõuturg on situatsioonis, kus enam ei saa vaikselt oma asja teha ja mõelda, et küll keegi näeb, kui äge tööandja ollakse või küll need olemasolevad töötajad ettevõttest hästi räägivad. Eeldada ju võib, aga võidavad need, kes on teinud otsuste selles suunas strateegiliselt tegutseda.

Hea teenindus on kui protsess ja kommunikatsioon mitme inimese vahel, mis muudab terve päeva ilusaks kõikidele osapooltele. Hea teenindusega saab tuua naeratuse näole ja halva päeva varjud ära pühkida. Kuid vastupidises olukorras võib halb teenindus olla viimane piisk karikasse ja rikutakse kliendisuhted. Peamiselt tuleneb see klienditeenindaja oskamatusest, teadmatusest ja/või tema hoiakust.

Tänapäeval seisavad paljud juhid dilemma ees, kas hoida töötajat ja investeerida tema ümberõppesse või leida organisatsiooni muutunud visiooni ning eesmärkide põhjal uus töötaja, kellel on olemas vajaminevad teadmised ja oskused.

Enamik organisatsioone sünnib väikeste ja väledatena. Nad on agiilsed, arenevad kiiresti, on usaldavad, koostööaltid, mittebürokraatlikud ja eesmärgikindlad. Kuid organisatsioonid ei taha väikeseks jääda. Enamik tahab kasvada ja suureks saada.

Rändamine on vanem kui töö ja sõjad. Enne igasuguste efektiivsusmudelite ja juhtimisstrateegiate tekkimist rändasid suured juhid oma inimestega lihtsalt mööda maailma ringi.

Mida võiksid praegusel ehk koroona- ja tööjõukriisi ajal tööandjad oma motivatsioonipaketis pakkuda, et meelitada ligi talente ja tekitada neis lojaalsust? Sellest ja paljudest teistest tööõnne teemadest rääkis suures intervjuus tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelmaa.

Aasta lõpp on paljudele ettevõtetele tihedate läbirääkimiste perioodiks. Üüri- ja tarnelepingud, sisseostetavad tugiteenused - paljudel juhtudel on just aasta lõpp see aeg, mil on vaja selgitada, kas ja mis tingimustel jätkata senist koostööd või leida uusi partnereid. Mida seejuures teha ja mida vältida? Järgnevalt annab Äripäeva Akadeemia argumendi- ja läbirääkimiste koolitaja Siim Vahtrus viis mõtet, kuidas saavutada argumenteerimise läbi paremaid kokkuleppeid.

Ma olen alati teadnud, et ma tahan olla juht. Päev, kui minu ametinimetusele lisandus juhi tiitel, oli minu jaoks üks äraütlemata uhke päev. Olen koguaeg teadlikult selle nimel tegutsenud, et sinna jõuda. Päev, kui üks minu meeskonnaliikmetest väljendas selgelt pettumust, et minust oli saanud selle osakonna juht, oli päev, kus ma hakkasin kahtlema… kõiges. Kuidas ja kas ma üldse kunagi selle inimese enda poole võidan? Äkki keegi ei võta mind selles rollis tõsiselt? Mis siis, kui mulle meeldib idee juhiks olemisest, aga rolli ennast ma välja kanda ei suuda?

Viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keeruliseks – äritegevus on soiku jäänud ja paljud sõltuvad ellujäämisel vaid valitsuse otsustest. Sellest tulenevalt on teravalt päevakorda kerkinud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus, mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele ning tulude-kulude analüüsile.

Kas heaks esinejaks sünnitakse või on see oskus omandatav? Tõde on see, et me kõik esineme palju rohkem kui esmapilgul arvame – lisaks suurtele auditooriumidele on ka väikeses vestlusringis veenvalt mõjumine väga oluline.

Roonemaa sõnul käib tehnoloogia areng hüpete kaupa. Kevadel tegid kõik koos läbi esimese suurema hüppe, peagi algab ka teine, arvas Geenius.ee toimetaja Henrik Roonemaa.