Uuring: Eesti koolitussektori arengut piirab suuremate koolitustellimuste vähesus
Eesti koolitusturu hiljutisest uuringust selgub, et suurem osa koolitusfirmasid on väga väikesed ning see on üks olulistest probleemidest sektori arengul, näiteks uute metoodikate või tehnoloogiate rakendamisel või välisturgudele minekul.
Uuringu läbi viinud Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) juhatuse liige Raul Ennus sõnas, et kuigi koolitusfirmade hulgas leidub küllalt neid, kes tegutsenud juba aastakümneid, siis enam kui miljoni eurose aastakäibega ettevõtteid on alla kümne. „Üllatus ei ole see, et meil on koolitussektoris palju mikroettevõtteid, küll aga see, et meil ei ole sektoris koolitusfirmasid, kes küüniks isegi laiemas mõttes keskmise ettevõtte mahuni,“ ütles ta. „Paraku on just väiksus tihti see, mis seab ka piirid ettevõtte ja sektori arengule.“
Ennuse sõnul on Eesti koolitusturu olukord ühelt poolt ka mõistetav – meil ongi väike turg, siin ei ole palju suuri tellimusi, riik suunab palju täienduskoolitustellimusi ainult kutse- ja ülikoolidesse. „Lisaks on sektori omapäraseks asjaolu, et paljud koolitajad tegutsevad elustiiliettevõtjatena ning neil ei olegi soovi oma äri suuremaks arendada,“ lisas ta.
Turumaht 130-160 mln eurot
Uuringu järgi on Eesti koolitussektori aastane kogukäive 130-160 miljonit eurot. Siia ei ole arvestatud kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste täiendõppekeskusi.
Koolitusettevõtete täpset arvu on keeruline hinnata, sest pole teada, kui palju ärinõustamise ja arvutialaste konsultatsioonide ettevõtteid on lihtsalt osaühingud oma isikliku tööjõu müümiseks. Ärivaldkonna koolitus- ja konsultatsiooni ettevõtete ligikaudseks arvuks on 920 (sh ka arvutialased koolitused ja mujal liigitamata koolitused), huvikoolituses (sh keeleõpe) 290 ja sõiduõppes 140. Kokku tegutseb Eestis seega hinnanguliselt 1350 peamiselt täiskasvanute täiendkoolitusteenuseid pakkuvat koolitusettevõtet. Neile lisandub 18 täienduskoolitusi pakkuvat kõrgkooli ja 25 kutseõppeasutust.
Selgub, et koguni veerand ärikoolitajatest ja autokoolidest ning pooled huvikoolitajad on alla 20 000-eurose käibega ettevõtted. Poolte koolitusettevõtete aastatulu jääb alla 40 000 euro. Suuremate koolitusettevõtete hulka kuuluvad näiteks autojuhtide koolitamisega tegelev Autosert, IT-koolitusi pakkuv BCS Koolitus, laia koolitusampluaad pakkuv Juunika Koolitus ning ärikoolitustele keskenduvad EBS Executive Education ja Äripäeva Akadeemia.
Kasvutuge leiduks ka Eestis
Ennus sõnas, et sektori arengule leiduks tuge ka Eestis, kui riik suunaks riiklikke täienduskoolitustellimusi rohkem erasektorisse. „Praegu suunab riik teadlikult palju suuremaid riiklikke tellimusi kutse- ja ülikoolidesse, kuid sellistes projektides võiks saada konkureerida ka erafirmad,“ leidis Ennus. „See aitab kaasa terve sektori arengule, mis omakorda looks töökohti, annaks rohkem maksutulu ja avardaks koolitusturgu. Ja konkurents on alati edasiviiv jõud, mis omaks positiivset mõju ka laiemalt.“
Samas lisas ta, et mõistagi ei saa jääda lootma ainult riigi tellimustele, kuid suuremad koolitustellimused aitaks sektoril mastaapsemaid arengusamme astuda.
Eksport annaks võimaluse kasvada
Ennuse sõnul on koolitusalal nagu muudes valdkondades globaalselt käimas eksport, kuid Eesti koolitusettevõtted sellega sisuliselt ei tegele. „Ekspordi puudumise põhjuseks on ambitsiooni puudus ja jällegi ka ettevõtete väiksus – napib ressursse uutele turgudele minekuks,“ ütles ta. „Teenuse eksportimiseks võid teenindada kliente välismaal, tuua välismaalasi Eestisse koolituma, müüa online-koolitusi või digitaalseid koolitustooteid üle kogu maailma. Koolitusvaldkond on tõesti teatud mõttes asukohariigispetsiifilisem kui mõni muu teenus, aga mitte ainult. Kindlasti ei saaks väita, et koolitussektoris ei saaks eksportida või see oleks tohutult keerukas. Tõenäoliselt turismiteenus on selles osas veel spetsiifilisem – enamik võimalusi ekspordi teostamiseks on tuua inimesed Eestisse.“
Tänu Eesti ühiskonna ja ettevõtete digivõimekusele võiks Eesti firmadel olla häid eeldusi ka koolitusvaldkonna digiteenuste või -toodete arendamiseks. Paraku on aga seni koolitusvaldkonna ekspordimahud olnud väga tagasihoidlikud. Ka need haridusvaldkonna ettevõtted, mis koolivõrgule erinevaid lahendusi pakuvad, üldjuhul ekspordiga ei tegele. Erandiks vaid nt Opiq ja Eliis.
