Kogusin kuraditosina jagu arenguvestluste n-ö kolelugusid. Neid tasub lugeda väikese huumoriga, et optimismi hoida.

Juba nii tuttavad on olukorrad, kus organisatsiooni sisemine bränd on tugev – ettevõtte sees tehakse töötajate heaks väga palju tegevusi, kuid seda pole komplektse väärtuspakkumisena töötajatele esitatud ning veel vähem pole seda väljapoole kommunikeeritud. Praegune tööjõuturg on situatsioonis, kus enam ei saa vaikselt oma asja teha ja mõelda, et küll keegi näeb, kui äge tööandja ollakse või küll need olemasolevad töötajad ettevõttest hästi räägivad. Eeldada ju võib, aga võidavad need, kes on teinud otsuste selles suunas strateegiliselt tegutseda.

Aina sagedamini on kuulda, et häid kandidaate on sisuliselt võimatu leida. Me oleme ammu olukorras, kus väga paljude ettevõtete avalikud konkursid toovad üksikuid kandidaate või siis kandidaate, kes ei vasta ühelegi kuulutuses välja toodud ootusele.

Kriisid jagunevad kolmeks: enda tegevusest tulenev, pahatahtliku ründe tagajärjel tekkinud ja regionaalne või globaalne kriis. Kuigi kõik loetletud olukorrad on olemuselt erinevad, tekitavad nad sellest hoolimata ettevõttele majanduslikku kahju.