Börsikaupleja: edu saavutamiseks ei peagi tulevikku teadma
Kui kaubelda enda jaoks paika pandud reeglite, mitte teiste arvamuste põhjal, siis ei peagi tulevikku teadma selleks, et tõenäosus enda kasuks tööle panna, kirjutab börsikaupleja Markus Tamm.
Aktsiakauplemine börsil võib olla tulus tegevus ajal, mil turg soosib kaupleja strateegiat ja valitud hinnaliikumise suunda. Vähe mõtleme aga sellele, kui palju sõltub suure kasumi tabamine inimese enda teadmistest ning kui palju on eduka perioodi taga juhust ja õnne.
Ütlus „pulliturul on kõik geeniused“ tähendab, et tõusval turul ei pea liiga palju mõtlema, et raha turule suunates oma investeeringute väärtust kenasti kasvatada, sest suurem osa aktsiaid on tõusutrendil. Amatöörist spekulandi ja teadliku börsikaupleja vahe ei seisne pulliturul saavutatava tootluse suuruses, vaid selles, kui palju kasvatatud kapitalist alles jääb, kui turg lõpuks vältimatule langusele pöörab.
See pole juhus, et igal pulliturul on kohal uued spekulandid, kes kõrge tootlusega tähelepanu püüavad, kuid siis järsku kaovad. Kogenud kauplejad püsivad turul tsükliüleselt, mitte ei uhkelda tõusval turul suure kasumiga.
Ei tea mina ega teised
Oma seitsme aasta pikkusel börsikauplemise teekonnal olen õppinud palju nii raha, iseenda kui finantsturgude kohta. Näiteks tean nüüd, et täpselt nii nagu mina ei tea, kuhu poole aktsiaturg homme liigub, ei tea seda ka keegi teine. Me kõik võime midagi arvata ja juhuslikult täppi panna, aga turu ülesehitusest sõltuvalt ei ole võimalik ette teada, kuhu poole turuosalised oma ostu-müügiotsustega väärtpaberite hindu lükkama hakkavad, sest tulevik on muutuv ja uut informatsiooni, mis seda mõjutab, tuleb pidevalt juurde.
Sellest lähtuvalt mõistan, et oma investeerimisotsuseid pean tegema iseseisvalt ja keegi mind tuleviku prognoosimisega aidata ei saa, sest selles on liiga palju määramatust ning tulemus sõltuks juhuslikkusest.
Faktid
Markus Tamm annab Äripäeva Akadeemias koolitust „Börsikauplemisega alustamine“.
Minu teine oluline õppetund on see, et ma ei peagi püüdma tulevikku prognoosida, et börsil edukalt aktsiatega kaubelda. Kui olen kauplemisplaanis paika pannud reeglid, mille põhjal sisenen ja väljun positsioonist, milliste ettevõtetega kauplen, kuidas haldan riske nii üksiku tehingu kui kogu portfelli tasandil, siis ma ei pea tulevikku teadma, et tõenäosus enda kasuks tööle panna.
Muidugi ei ole see inimloomusele kerge, sest eeldab väikeste kahjumite realiseerimist olukordades, kus endast mitte olenevatel põhjustel tehing ei tööta. Aga just selline kahjumite piiramine aitab vältida suuri kaotusi, mis omakorda annab võimaluse võitudel kokkuvõttes kõrget tootlust teenida. Eduka börsikauplemise saladus seisneb minu jaoks lihtsas matemaatikas, kus kaotusi tuleb hoida võitudest väiksemana ja olla oma paika pandud strateegilises tegevuses tuleb järjepidev.
Emotsioon eksitab
Levinumateks vigadeks börsil on tihti just raha poolt põhjustatud emotsionaalsed eksimused, nagu kaotuste suureks laskmine, kaotavatele positsioonidele kapitali lisamine, võitude varakult realiseerimine, aga ka teiste arvamuste ja soovituste järgi kauplemine. Selliseid psühholoogilist laadi vigu on võimalik vältida kauplemisprotsessi süstematiseerimisega, mis tähendab subjektiivsuse asendamist objektiivsete reeglitega.
