Kelle ülesanne on tagada täienduskoolituse kvaliteet?
Täienduskoolituse kvaliteet sõltub süsteemsest juhtimisest, aga veelgi enam inimesest, kes klassi ees seisab. Kadri Kont-Kontson selgitab, miks just koolitaja on kvaliteedi tegelik võtmeisik.
Viimastel aastatel on täienduskoolituses üha enam fookusesse tõusnud koolituste kvaliteedi tagamine. Mida pidada silmas kvaliteedi all? Kõrghariduses süstematiseeritud kvaliteedikäsitlusele tuginedes saab jagada täienduskoolituse kvaliteedi tagamise praktikad täna Eestis kolmeks:
1.Kvaliteet kui vastavus standarditele - on kokku lepitud miinimumnõuded ja kvaliteedikontrolli käigus kontrollitakse neile vastavust. Nõuded täienduskoolitusasutusele, koolituse läbiviimisele ja teabe avalikustamisele seab Täiskasvanute koolituse seadus (edaspidi TäKS). TäKSi alusel on kehtestatud täienduskoolituse standard, milles sätestatakse mh täienduskoolituse õppekava nõuded: õppekava peab olema koostatud õpiväljundipõhiselt, see on terviklik ja sidus ning omavahel on kooskõlas koolituse eesmärk, õpiväljundid, õppe maht, sisu, meetodid ja õppekeskkond. Kvaliteedihindamisel antakse positiivne hinnang, kui muuhulgas on tõendatud, et õppija õppimine on toetatud ja tagasisidestatud.
2.Kvaliteedihindamine annab hinnangu õppevaldkonnale ja üsna pea saavad täienduskoolitusasutused tellida HAKAlt õppekavarühma kvaliteedihindamist. Hindamisjuhendi eelnõu kohaselt hinnatakse õppeprotsessi läbiviimisel: kuidas koolitaja toetab õppijat vastutuse võtmisel oma õppimise eest; kas koolitaja annab õppijatele edasiviivat tagasisidet; kas valitud õppemeetodid on asjakohased; kas õppemeetodid toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel.
3.Levinuimaks kvaliteedi määratluseks on eesmärgipärasus - kas pakutav teenus vastab püstitatud eesmärkidele ning kas need eesmärgid saavutati. Täienduskoolituse eesmärgiks õppija õppimine ja koolituse tarbija on õppija, kelle vaated, hoiakud, teadmised ja oskused õppeprotsessi käigus muutuvad.
TäKS kohustab täienduskoolitusasutust kehtestama oma tegevuse kvaliteedi tagamise alused ja kvaliteedijuhtimine hindamisjuhendi eelnõu kohaselt tähendab, et täienduskoolitusasutuses on toimiv süsteem koolituste kvaliteedi tagamiseks. Seega on kvaliteedijuhtimine täienduskoolitusasutuse ülesanne.
Reaalses koolitussituatsioonis aga vastutav koolituse kvaliteedi eest koolitaja ning kvaliteetse koolituse pakkumine, mis vastab õppija vajadustele nii õppe sisult kui ka meetoditelt, on koolitajate kohustus, sest koolitaja on see, kes õppeprotsessi juhib isegi, kui õppekava on kellegi teise koostatud või kui koolitus toimub mitteformaalõppes.
Täiskasvanute koolitaja on spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut. Selleks, et ta seda teadlikult teeks, on koolitajalt nõutud koolitaja kompetentsid. Igas koolitajas peitub kaks eksperti - üks on oma sisuvaldkonna ekspert, teine on koolitusvaldkonna ekspert, kes teab kuidas sisuvaldkonda oma õppijateni viia. Seega peavad koolitajal olema mõlema valdkonna kompetentsid.
Kompetents on tööülesannete edukaks täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum. Täiskasvanute koolitaja pädevused saab jagada neljaks grupiks: erialased, didaktilised (kuidas toetada õppimist), sotsiaalsed (suhted ja suhtlemine) ja reflektiivsed (teadlikkus, enesehindamine, analalüüs).
Personalijuhtimises on laialt kasutuses kompetentsimudelid, et tööks vajalikke teadmisi ja oskusi piltlikult hoomatavaks teha. π-kujuline kompetentsimudel väljendab ekspertsust kahes kitsas valdkonnas ja katusena üldteadmisi. Lähtudes koolitaja duaalsest rollist, vastavadki koolitaja pädevused π-tüüpi mudelile. Paigutades eeltoodud neli kompetentsi mudelisse, saab koolitajaid kirjeldada kui (tipp)spetsialiste, kellel on:
1.laiad üldpädevused (π horisontaalne joon) - sotsiaalsed- ja reflekteerimisoskused;
2.kaks süvapädevust (π kaks vertikaalset sammast), ehk:
a.erialateadmised – põhjalik teadmistepagas koolitatavast valdkonnast ja
b.koolitamisoskused – professionaalne arusaam sellest, kuidas tõhusalt koolitada.
Koolitaja professionaalsus kujuneb enamasti praktilise koolitustegevuse käigus. Kas see tähendab aga, et koolitaja-praktik, kellel on üldoskused ja süvateadmised oma erialas (ehk T-kujulised kompetentsid) võib olla kindel, et tagab õppijate õppimisele igakülgse toe parimal võimalikul moel, sest tal on pikk koolitaja karjäär ja rikkalik kogemustepagas? Koolitaja praktika peaks lisaks kogemusele olema ka teadus- ja tõenduspõhine, sest need kaks annavad terviklikuma arusaama koolituse ja õppimise toetamise kvaliteedist. Alates aastast 2004 on võimalik taotleda koolitaja kutset. Madalaim koolitaja kutse tase on 5. tase ja selle taotlemise eeltingimuseks on töökogemus koolitajana. Alates tasemest 6 on eeltingimuseks lisaks kogemusele ka koolitaja ettevalmistuse läbimine ehk koolitaja tööks vajaliku tõendus- ja teaduspõhise tausta tundmine. Andragoogilisest mudelist lähtuvalt peab koolitaja oskama toetada koolitusel osalejate õppimist ja see rakenduvad praktikasse läbi koolitaja tööettappide:
1.Õppeprotsessi ettevalmistamisega seotud tegevused
2.Õppeprotsessi läbiviimisega seotud tegevused
3.Õppeprotsessi analüüsi ja hindamisega seotud tegevused
4.Professionaalne enesearendamisega seotud tegevused
Koolituse sisu on üldjuhul koolitaja kujundada, üllatusena võib tulla, et mõnikord on ka koolitaja sisuvaldkonna kompetentsid samuti reguleeritud. Näiteks peab esmaabiandja täienduskoolituse läbiviija olema läbinud esmaabiõpetaja koolituse; kogemusnõustaja õpet läbi viivatest õppejõududest vähemalt ühel peab olema psühholoogia, sotsiaaltöö või eripedagoogika alane kõrgharidus.
Leian, et kõige olulisem koolituse kvaliteedi tagaja on koolitaja. Kuidas õppija aga koolitust kogeb, kui toetatuna ta end tunneb ja kui tõhusalt on koolitus disainitud, on koolitaja luua. Andragoogika põhimõtete tundmine, täiskasvanute õppimise ja arengu toetamise eripärade tundmine on täiskasvanute koolitaja tööks oluline professionaalne eeldus.
Äripäeva Akadeemia koolitaja koolituse fookuses on koolituse loomise terviklik disainiprotsess. Koolituse osaleja arendab oma koolituskompetentse ning saadud oskused annavad kindluse tegutseda koolitajana kooskõlas seadusest tulenevate nõuete ja õppija vajadustega.
Kasutatud kirjandus
Karu, Katrin, and Kaire Povilaitis. 2025. “Õppimisest ja õpetamisest teaduspõhisuse valguses.” Kvaliteedikultuur. https://sites.google.com/view/kvaliteedikultuur/tegevussuunad/inspiratsiooniseminar.
Kumpas-Lenk, Kaja, Marit Sukk, Heli Mattisen, Evelin Kattai, and Britt Järvet. 2020. “Täienduskoolituse kvaliteet – vastutus, kitsaskohad, võimalused.” Tallinn: Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur.
Märja, Talvi, and ETKA Andras. 2011. Koolitaja käsiraamat. Tallinn: n.p.
Märja, Talvi, Larissa Jõgi, and Merle Lõhmus. 2021. Andragoogika. Raamat täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Tartu: Atlex.
Pesti, Cerlin. 2024. “Töötajate arendamine.” In Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: PARE.
Pukk, Janne. 2010. “Kõrghariduse kvaliteet ja üliõpilaste edasijõudmine kõrgkoolis. Doktoritöö.” ETERA. https://www.etera.ee/zoom/2126/view?page=3&p=separate&view=0,0,2138,2906.
Sihtasutus Kutsekoda. 2025. “Kutsestandardid: Täiskasvanute koolitaja, tase 5.” Kutseregister. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11371771.
Unknown body type: x-cu/ai-questions
Unknown body type: ai-summary
