Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga tegelema peab hakkama?

Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata. Mida me peame sellest teadma ja kust pihta hakata?

Faktid

Kogemustepõhised teadmised ja parimad praktikad uuel koolitusel "ESG ja jätkusuutlikkuse teadlik juhtimine ettevõttes"

Mis on ESG?

ESG iseenesest ei ole midagi uut. Termin võib olla veel paljudele võõras aga sellega seonduvate eesmärkidega oleme viimastel aastatel palju kokku puutunud, märgates seda nii poliitilistes otsustes kui uusi trende järgides.

ESG on lühend, mis tähistab vastutustundliku ettevõtte juhtimist, jätkusuutlikku ettevõtlust ja keskkonnasotsiaalseid tegureid (Environmental, Social, and Governance). See hõlmab erinevaid põhimõtteid ja tegevusi, mille eesmärk on integreerida ettevõtte juhtimisse ja ärimudelisse keskkonnahoidlikkus, sotsiaalne vastutustundlikkus ning hea ettevõtte juhtimistava.

ESG andmeid oodatakse tulevikus aastaaruannetes, kuna suur osa rahastajatest ja välisturgude klientidest nõuavad üha enam ettevõtetelt konkreetset ESG mõjude teadvustamist ja juhtimist. Sarnaselt finantstulemuste mõõtmisega tuleb tulevikus mõõta ka ettevõtte tegevuste tagajärgi ning nende mõjudega seotud andmeid raporteerida.

Milline on ajaplaan?

Tegevused ESG laiapõhjalisemaks rakendamiseks on juba käimas, sellele annavad hoogu järgemööda lisanduvad uued regulatsioonid. Näiteks on Euroopa Liidus Fit for 55 (Euroopa kliimamääruse eesmärk, vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu heitkoguseid vähemalt 55%) programm, mille eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Samuti on võetud ja võetakse edaspidi vastu riiklikke ja rahvusvahelisi kokkuleppeid, nagu näiteks ÜRO kestliku arengu eesmärgid. ESG põhimõtted muutuvad järjest olulisemaks ka investeerimisotsuste tegemisel, kus investorid eelistavad ettevõtteid, kus on kehtestatud ESG regulatsioonid ja tulemused paremad.

Euroopa roheleppe raames on seatud eesmärgid aastaks 2030, mis mõjutavad erinevaid sektoreid. Regulatsioonide ja kohustuslike raporteerimisnõuete jõustumine hakkab toimuma järk-järgult. Suuremad ettevõtted peavad alustama ESG-raporteerimist juba aastal 2025, väiksemad ettevõtted peavad nõudeid järgima hakkama veidi hiljem. Kuigi need aastanumbrid võivad tunduda kauged, on oluline alustada ESG toimingutega juba praegu. Esmalt peaks ettevõte tuvastama oma tegevuse järgsed mõjud. Eesmärk oleks hakata juba tasapisi peale, sest andmete kättesaamine võib osutuda keerukamaks kui algselt arvatakse. Selleks, et luua toimiv süsteem kliima mõju mõõtmiseks või ka raporteerimiseks, tuleb alustada samm-sammult. Nii on vajalike protsesside tegemiseks piisavalt aega ning vajalike andmete olemasolu õigeaegselt.

Kellele, millal, mis sektorid on rohkem mõjutatud

ESG mõjutab erinevaid sektoreid ja on suunatud nii suurtele kui ka väiksematele ettevõtetele. Kõik ettevõtted peaksid hakkama mõtlema sellele, kuidas saaksid oma äritegevust suunata nii, et nende tooted või teenused aitaksid ka päriselt lahendada mõnda ühiskondlikku probleemi. Investeerijad ja rahastajad otsivad üha enam võimalusi oma vara suunata ettevõtetesse, mis aitavad kaasa jätkusuutlikule arengule. Seega on ESG oluline mitte ainult keskkonnale või ühiskonnale mõeldes, vaid võib mõjutada otseselt ka ettevõtte toimimist.

Kas ESG on pigem ühekorde pingutus või lisab see ettevõtetele juurde tööülesandeid püsivalt?

ESG puhul on pigem siiski tegemist püsiva süsteemiga. Nii nagu uuenduste sisse viimisel on algus alati keerulisem, muutub ka ESG süsteemi loomisel andmete kogumine ja esitamine lihtsamaks. Sellegipoolest jääb see püsivaks osaks ettevõtete tegevusest ja juhtimisest. Lisaks hõlmab ESG ka pidevat hindamist, jälgimist ja parendamist - ettevõtted peavad pidevalt arendama oma tegevusi ja protsesse, et vastata muutuvatele nõudmistele ja ootustele. See nõuab juhtkonna ja töötajate pühendumust ning kaasamist, läbipaistvat aruandlust ja kommunikatsiooni erinevate huvigruppidega.

Artikkel on kirjutatud Äripäeva Juhtimiskooli saate põhjal, milles rääkisid ESG teemadel saatejuht Kerttu Metsar ja külalised Maris Ojamuru ning Marko Siller.