Äripäeva Akadeemia

Tegevuspõhine kuluarvestus ja planeerimine praktikas

Osaleja tagasiside:
Anti Raime, Valmos OÜ

Tegevuspõhisest kuluarvestusest räägitakse küll suhteliselt palju, kuid põhjalikumat kirjandust ning koolitusi sel alal Eestis napib. See oligi üks põhjus, miks otsustasin antud koolitusel osaleda. Lisaks muidugi see, et tegemist oli praktilist laadi koolitusega.
Kuigi eelnevalt olin kursis tegevuspõhise kuluarvestuse üldfilosoofia ja ideega, tahtsin omandada sügavamaid teadmisi, kuidas seda praktikas päriselt rakendatakse. Selle ootuse täitis koolitus väga hästi. Praktilised harjutused eluliste näidete peal andis arusaamise, kuidas peaks olema oma ettevõttes korraldatud andmekogumine, et see võimaldaks tegevuspõhist kuluarvestust efektiivselt rakendada. Kuna koolitajal oli pikk ja mitmekülgne praktiline kogemus antud valdkonnas, siis oli osalejatel võimalik saada vastuseid mistahes oma ettevõttega seotud küsimusele. Koolitusgrupp oli piisavalt väike, et sai tekkida konstruktiivne arutelu.
Tegevuspõhine kuluarvestus erineb üsna oluliselt ettevõtetes laialt levinud kuluarvestussüsteemidest, kus kaudseid kulusid jaotatakse mingite kokkuleppeliste printsiipide järgi toodetele või teenustele laiali. Erinevad jaotusprintsiibid aga annavad erineva tulemuse ja seega ka erineva omahinna, erineva vastuse toote tulukuse kohta ning tingib seetõttu ka erineva äriotsuse langetamise. Need vastused aga sõltuvad subjektiivsest otsusest, kuidas üldkulusid on otsustatud jaotada.
Tegevuspõhine kuluarvestus oma pull-printsiibil kulujaotusega aitab ära kaotada subjektiivsuse ning saada objektiivseid vastuseid oma äritegevuse kohta (omahinnad, kliendi kasumlikkus, ärimudeli). Samuti aitab selle rakendamine oluliselt paremini modelleerida oma äritegevust, mis omakorda on aluseks operatiivsetele äriotsustele.
Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine annab seda rohkem efekti, mida kirjum on toodete valik, mida suurem on nende kulude osakaal, mida ei saa kindla tootega üheselt seostada, mida täpsemini on vaja omahinda teada, mida peenemalt tahetakse ettevõtete häälestus.
Suuremate ettevõtete puhul eeldab selle rakendamine kindlasti laiemat töötajaskonna kaasamist, sest kriitilise tähtsusega on piisavate andmete kättesaadavus ja nende läbimõeldud kogumise süsteem (mis üldjuhul eeldab ka vastavaid IT-süsteeme).